Nüüd peabki Madis taluma vanemate ravimeetodeid. Hanerasvaga end sisse mätsida ta lubab, teepuuõli lubab ka särgile ja padjale panna. Köharohtu ei tahtnud ja oksendas selle ilma pidulikkuseta välja. "Matu ei taha johkem oksendada!", kordas ta vanematele umbes 17 korda õhtu jooksul. Vaene laps ju ei orienteeru veel nendes jõhkrates raviviisides ja arvas, et oksendamine käis ravimise juurde.
Palavikku suurt õnneks pole ja tuju ka see tõbi ei riku.
Madise perearst onu Konstantin on aga tõeline kompu. Kui paljud perearstid üldse kodus ei käi ja määravad telefoni teel antibiootikume, siis onu Kostja tuleb Madisele külla peale oma tööpäeva lõppu (hommikusele visiidile ta ei saanud tulla, sest oli oma koti Pärnusse unustanud) ja üritab tervise tagasi tuua ilma räigete retseptiravimiteta.
Ja Madis ei karda ka seda meest. Kardab hoopis oma ema, kes omale täna mustikatest näomaski tegi.

